Kodanikuvabaduste kaitse

Euroopa Liidu põhiõiguste harta kuulutati pidulikult välja Nice’is toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel 7. detsembril 2000. See on üks Euroopa kodanikuõiguste kaitse ajaloo tähtsündmusi. Euroopa Parlament oli sellist dokumenti vajalikuks pidanud juba pikemat aega. Euroopa Parlamendi liikmete jaoks oli tähtis, et iga kodanik võiks teada, millised on tema põhiõigused ja -vabadused Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides, ning et nende võimaliku rikkumise puhuks oleks olemas õiguskaitsevahendite süsteem. Hartasse pandi kirja aluspõhimõtted, kasutades üsna originaalset koostamismeetodit, mille tulemusel on koondatud ühte teksti kõik Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidu territooriumil elavate inimeste kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.

Hartas sätestatud inimõigused on väga olulised ja võõrandamatud. Harta eesmärk on suurendada nende kaitset, võttes arvesse ühiskonna arengut, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnoloogia suundumusi. Õigused jagunevad selliste peamiste põhimõtete kaupa nagu inimväärikus, põhivabadused, inimeste võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õigusemõistmine. Harta peaks ühtlasi aitama luua Euroopa rahvaste vahel üha tihedama liidu, et meie tulevik põhineks ühistel väärtustel. Alates 2009. aastast on põhiõigused viidud aluslepingutega samale tähtsusastmele ja Lissaboni lepingus viidatakse põhiõiguste hartale. Harta on lisatud aluslepingutele ja nüüdseks Euroopa Liidu kohtute jaoks kohaldatav.