Näitus
Harta eelnõu valmis 26. septembril 2000. Konvent võttis 2. oktoobril teksti ametlikult vastu ja edastas selle Euroopa Ülemkogu eesistujale. Euroopa Liidu põhiõiguste hartat oli seega võimalik käsitleda Biarritzis (12.–13. oktoobril) toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning see kuulutati välja 7. detsembril 2000 Nice’is toimunud Euroopa Ülemkogul. Mõned liikmesriigid ei pooldanud harta lisamist aluslepingutesse. Teised jällegi olid ühel meelel Euroopa Parlamendiga, kes soovis anda hartale täieliku ja siduva õigusliku jõu. Euroopa Liidu institutsioonid said neist erimeelsustest hoolimata hartat siiski arvesse võtta ja hakkasid seda kiiresti pidama põhiõigusi järgiva valitsemise mudeliks.
Euroopa Parlament ei andnud siiski alla ja harta tekst lisati 2004. aastal Euroopa tuleviku konvendi koostatud ELi põhiseaduse eelnõusse. Kuna aga põhiseaduse leping lükati 2005. aastal Prantsusmaal ja Madalmaades toimunud referendumitel tagasi, sai harta õiguslikult siduvaks muutuda alles pärast 2007. aasta detsembris allkirjastatud Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aasta detsembris. Praeguseks on harta liidu õiguskorra keskne osa. Vaid Ühendkuningriigile, Poolale ja Tšehhi Vabariigile on tehtud erand, mis lubab mitte kohaldada põhiõigusi, mida ei tunnustata nende siseriiklikus õiguses.