Näitus
Harta eelnõu koostamisel esines mitmeid raskusi, kuna seekord ei olnud küsimus ühenduse asutamislepingute läbivaatamises ega Euroopa Liidu pädevuse laiendamises. Eesmärk oli teha kindlaks ja tuua sõnaselgelt välja õigused, mida institutsioonid ja liikmesriigid peavad oma tegevuses austama. Konvendi liikmed ei soovinud samas piirduda pelgalt õiguste kataloogi koostamisega, vaid soovisid eelkõige neid õigusi paremini toetada ja tõhusalt tagada.
Ühtlustamist raskendasid aga liikmesriikide õigussüsteemide (kirjutatud õiguse / tavaõiguse, kohtujurisdiktsiooni alla kuuluva õiguse / õiguse üldpõhimõtete jne) erinevused. Mõned klauslid sõnastati seega kompromissi tulemusel ettevaatlikult. Harta tekst kordas tegelikult suures osas sätteid, mis olid seni hajutatud eri rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktide vahel. Lisandusid siiski ka mõned uued punktid, eelkõige õigus tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidega, isikuandmete kaitse, kestliku arengu põhimõte ja keskkonnakaitse ning bioeetikaga seotud õigused (nn tulevase põlvkonna õigused).
Tulemuseks oli 54 artiklist koosnev lühike tekst, milles väljenduti selgelt ja sidusalt, et see oleks kergesti arusaadav kõigile, kellele see mõeldud on. Hartas on loetletud kõik õigused, mis on seotud selliste peamiste põhimõtetega nagu inimväärikus, põhivabadused, inimeste võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õigusemõistmine. Harta eelnõu preambulis tuletatakse meelde, et „Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku“. Harta ei viita usupärandile, kuid mainib Euroopa Liidu vaimset ja moraalset pärandit, mis rajaneb „inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel“, täpsustades, et liidu aluseks on „demokraatia ning õigusriigi põhimõte“.
Esimeses peatükis sätestatakse, et inimväärikus on puutumatu. See sisaldab veel artikleid, milles sätestatakse õigus elule, õigus isikupuutumatusele, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld ning orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld. Vabadusele pühendatud jaotises on loetletud õigus vabadusele, turvalisusele ja perekonnaelu austamisele. Selles tuletatakse meelde ka mõtte-, südametunnistuse- ja ühinemisvabadust. Samuti tagatakse õigus haridusele, õigus teha tööd, õigus omandile ja varjupaigaõigus. Harta võrdsust käsitlevas jaotises rõhutatakse, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, keelatakse igasugune diskrimineerimine ning kuulutatakse välja naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Käsitletakse ka lapse õigusi ning eakate ja puuetega inimeste õigusi. Sotsiaalseid õigusi eelistati väljendada pigem mõistega „solidaarsus“ ning harta vastavas jaotises on välja toodud mitmed õigused, nagu kollektiivse tegutsemise õigus (sealhulgas streik), töötajate kaitse põhjendamatu vallandamise korral, õigus headele ja õiglastele töötingimustele, õigus sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, õigus sotsiaalteenustele ja õigus tervishoiule. Lisaks on sätestatud keeld kasutada laste tööjõudu. Kodanikke käsitlevas jaotises on loetletud Euroopa Liidu kodanike õigused: õigus hääletada ja kandideerida, õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele kolmanda riigi territooriumil ning õigus heale haldusele liidu institutsioonides.
Seejärel tuletatakse hartas meelde õiguse valdkonna põhimõisteid, nagu süütuse presumptsioon, kaitseõiguse austamine, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning õigus tõhusale ja erapooletule õiguskaitsevahendile kohtus. Teksti viimased artiklid käsitlevad hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste ulatust ning selle sätete kohaldamisala.