- Näitus: Kodanikuvabaduste kaitse
- Põhiõiguste harta koostamiseks kokku kutsutud konvendi töö
Konkreetsed töömeetodid ja põhiõigusi käsitleva teksti eelnõu koostamise eest vastutava töörühma täpne koosseis määrati kindlaks Soomes Tamperes neli kuud pärast Euroopa Ülemkogu Kölni kohtumist. Tegemist oli harukordse sündmusega: Euroopa Parlamendi liikmed töötasid esimest korda koos riikide parlamentide liikmete, riigipeade esindajate ja Euroopa Komisjoniga, et koostada põhiseadusliku tähtsusega tekst.
Rühma 62 liiget alustasid tööd Brüsselis 17. detsembril 1999. Mitmete parlamendiliikmete palvel hakati töörühma peagi nimetama sümboolsemalt konvendiks. Konventi kuulusid Euroopa Parlamendi liikmed (16) ja riikide parlamentide delegaadid (kaks igast riigist ehk kokku 30), valitsuste esindajad (toona 15) ja üks Euroopa Komisjoni esindaja. Tööd vaatlesid lisaks kaks Euroopa Ühenduste Kohtu esindajat ja kaks Euroopa Nõukogu esindajat, kellest üks osales Euroopa Inimõiguste Kohtu nimel. Samuti oli ette nähtud dialoog Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ning Euroopa Ombudsmaniga. Aruteludes osalema oli kavas kutsuda ka Euroopa Liidu kandidaatriike, sotsiaalseid rühmi ja eksperte.
Konventi juhtis Roman Herzog, Karlsruhes asuva Saksa konstitutsioonikohtu endine esimees ja Saksamaa Liitvabariigi president, kes oli ka selle algatuse looja. Ta tegutses redaktsioonikomisjoni (presiidiumi) toel ning tihedas koostöös nõukogu peasekretariaadi meeskonna ja teenistustevahelise rakkerühmaga, mis loodi spetsiaalselt Euroopa Parlamendi delegatsiooni abistamiseks kuni töö valmimiseni. Konvendi ja presiidiumi tööd alustati nõukogu ruumides, kuid seejärel jätkati seda peaaegu täielikult Euroopa Parlamendis Brüsselis, mis muutis harta koostamisel esiplaanil olnud Euroopa Parlamendi liikmete osalemise palju lihtsamaks.
Üsna kiiresti selgus, et konvendi liikmete erinev taust lõi arutelude tekkeks soodsa pinnase. Konvent saavutas üheksa kuu jooksul enneolematu dialoogi kodanikuühiskonna esindajatega, arvestades, et selles osales ja ära kuulati kümneid valitsusväliseid organisatsioone. Kohe alguses lepiti kokku, et konvent võtab otsused vastu konsensuslikult. Konvendi tegevus oli väga läbipaistev, kuna selle istungid olid avalikud ja kõik ettevalmistavad dokumendid olid internetis selleks puhuks loodud veebisaidi kaudu vabalt kättesaadavad.