Kuidas Dresdeni koduperenaine muutis meie kohvijoomist
Kui jood hea meelega kohvi, oled tõenäoliselt proovinud ka filtrikohvi. Selle valmistusviisi poolehoidjad hindavad filtrikohvi puhast, selget ja muutumatut maitset. Tee endale mõnus tass kohvi ja loe selle kõrvale kohvifiltri leiutajast Melitta Bentzist. See on lugu visadusest, probleemide lahendamisest läbi katse-eksituse meetodi ning 20. sajandi alguse ettevõtlikest naistest.
Teekond nauditava kohvini
Amalie Auguste Melitta Liebscher sündis 31. jaanuaril 1873 Dresdenis ettevõtjate perekonda. Tema isa oli kirjastaja ja raamatukaupmees ning vanavanemad pidasid pruulikoda.
- aastate lõpus Amalie Auguste armus ja abiellus väikeettevõtte omaniku Johannes Emil Hugo Bentziga. Amalie haridusteest ei ole palju teada. Amalie Auguste oli koduperenaine, kes juhtis majapidamist ning hoolitses oma abikaasa ja laste eest. Peres kasvas kaks poega – Willy ja Horst – ning tütar Herta.
On teada, et Melitta alustas oma päeva tassi kohviga, mis aga jättis suhu ebameeldivalt kibeda maitse. Või kohvipuru. Tol ajal valmistati kohvi portselanist perkolaatoris või kangasfiltriga. Tulemuseks oli ületõmmanud kohv ja tassis hõljuv kohvipuru. Teised olid sellega lepinud, aga mitte Melitta.
Ta oli veendunud, et võimalik on valmistada ka puhast ja heamaitselist kohvi. Melitta asus tegutsema. Tema teekonda nauditava kohvi poole täitsid katsetused kõikvõimalike valmistusviiside ja materjalidega. Lõpuks õnnestuski tal valmistada kannutäis puhast ja maitsvat kohvi.
Koolivihikust patendini
Materjal, mis aitas Melitta Bentzil valmistada kohvipuru mitte sisaldav tõmmis, oli tema vanima poja koolivihikust võetud kuivatuspaber. Melitta tegi messingist poti põhja augud ja kattis need kuivatuspaberiga. Se viisil valmistatud kohvi oli maitsev ega sisaldanud kohvipuru.
Ta tutvustas oma avastust sõpradele. Innustatud positiivsest tagasisidest ning tajudes oma leiutise potentsaali, otsustas Melitta oma filtri patenteerida ja turule tuua.
- juunil 1908 andiski keiserlik patendiamet tema filterpaberiga ümmargusele kohvifiltrile üldkasuliku mudeli kaitse. Patent avaldati ametlikus patendibülletäänis 1908. aasta juulis.
Eduka pereettevõtte ülesehitamine
Melitta asutas oma pere korteris ettevõtte M. Bentz, mille algkapitaliks oli 72 penni. Ettevõtte esimesteks töötajateks olid Melitta abikaasa ja pojad.
Äri õitses ja leiutis pälvis mõne aasta pärast Dresdeni rahvusvahelisel hügieenimessil kuldmedali. Edukas ettevõte ei mahtunud enam korterisse ära. Seetõttu koliti ümber Dresdenis asuvatesse uutesse ruumidesse ning hakati palkama töötajaid väljastpoolt pereringi.
Esimese maailmasõja ajal tekkis suur paberipuudus. Lisaks keelas Saksa valitsus kohviubade impordi. Filtrite tootmine katkes ning Melitta otsustas ellujäämiseks hakata valmistama pappkarpe. Ta juhtis iseseisvalt äri, sest abikaasa kutsuti vahepeal tegevteenistusse.
Sõja lõppedes jätkus filtrite tootmine ja ettevõte hakkas uuesti laienema. 1925. aastal tõi Melitta turule tänaseks hästi tuntud punase ja rohelisega markeeritud pakid, et muuta oma kaubamärk arvukate koopiate seas kergesti äratuntavaks. 1930. aastatel läks ettevõtte üle Melitta poegadele.
Ka tänasel päeval on tegemist endiselt pereettevõttega. Firmast on saanud aja jooksul ülemaailmne ettevõte – kõik tänu Melitta Bentzi katsetustele.