Austria kunstnikku Gustav Klimti peetakse üheks kunstnike ühenduse Viini Setsessioon omapärasema stiiliga liikmeks. Tema portreed on tuntud uuenduslikkuse, stiili ja vastuolulise temaatika poolest.
Portreede kõrval viitavad Austria järvele kui Klimti inspiratsiooniallikale ka mitmed kunstniku maastiku- ja lillemaalid. Klimt maalis need tööd mitme suve vältel Ülem-Austria liidumaal asetseva Attersee järve lähistel. Need ei olnud tellimustööd, Klimt maalis kohalikke maastikke lihtsalt sellepärast, et need talle meeldisid.
Alates 1890. aastate lõpust veetis Gustav Klimt oma suved Attersee lähistel. Aastatel 1900–1916 valmis tal selles piirkonnas oma enam kui 50 teadaolevast maastikumaalist umbes 40, millega pani aluse Attersee muljetavaldavale kunstipärandile.
Kunstnik peatus kaheksa aastat Litzlbergi kõrtsis, aga 1908. aastal vahetas asukohta ja hakkas peatuma Villa Oleandris järve idakaldal, mis jäi mitmeks aastaks tema suvituspaigaks.
- aastal ehitatud suveresidents kuulus Kammeri lossile. Villa Oleander köitis Klimti sedavõrd, et alates 1908. aastast maalis ta hoonet lausa viiel korral ja seda ümbritsevaid aedu kahel korral.
Mõnikord ei järgi Klimti maalid perspektiivireegleid – kunstnik toob oma maalidel hooneid lähemale ja lamendab perspektiivi. Tema kunstiline nägemus kaotab vahemaad ning ruumiline maastik muutub kahemõõtmeliseks.
Klimt lõi ka selliseid maastikumaale, kus hooned, lilled ja järv moodustasid värvilisi vorme.
Gustav Klimtile meeldis taimi ja lilli maalides lõdvestuda ja unustada kõik muu enda ümber. Tema maalidel on täpsete objektide asemel kujutatud mängulist ja sensuaalset värvide ja kujundite mängu.
Attersee lähistel inspireerisid Klimti viljapuud, õitsvad niidud ja mägiaasad ning kase-, pöögi- ja kuusemetsad.
Tänapäeval kuuluvad Klimti Attersee-teemalised maalid tema tuntuimate ja kalleimate maalide hulka. 2003. aasta novembris müüdi tema maal „Landhaus am Attersee“ ligi 29 miljoni dollari eest ja „Litzlberg am Attersee“ 2011. aasta novembris oksjonil umbes 40 miljoni dollari eest.