Lugu
Panustajad nii kunsti kui ka teadusesse
Loe kaheksast naisest, kes koostasid ühed kõige üksikasjalikumad ja täpsemad pildid taimedest ja panustasid niiviisi kunsti ja teadusse – vaatamata raskustele, sh piiratud juurdepääsule.
Berthe Hoola van Nooten
Berthe Hoola van Nooten (1817–1892) oli Hollandi botaanik, kes oli tuntud oma illustratsioonide poolest raamatus „Fleurs, Fruits et Feuillages Choisis de l'ile de Java“ aastatel 1863-1864.
- aastal avaldas ta Brüsselis huvitavatest Jaava saare taimedest 40 joonistust. Need olid pühendatud Madalmaade kuninga William III abikaasa Sophia Mathildele. Berthe oli abielus Dirk Hoola van Nooteniga. Nad reisisid koos ja asutasid New Orleansis protestantliku tüdrukutekooli. Berthe Hoola van Nooten suri vaesuses Jakartas 74-aastasena.
Madeleine Françoise Basseporte
Madeleine Françoise Basseporte (1701–1780) oli Prantsuse maalikunstnik, kes sündis ja suri Pariisis. Enne kui temast sai kuninga aeda ja valitsust maaliv õukonnakunstnik – esimene sellele positsioonile määratud naiskunstnik –, maalis ta pastelltehnikas portreesid.
Basseporte oli tuntud oma botaaniliste illustratsioonide poolest, mis jäädvustasid teadusliku täpsusega taime struktuuri. Ta avaldas mõju teiste kunstnike, aga ka kuningas Louis XV tütarde haridusele ja ettevalmistusele.
Alida Withoos
Alida Withoos (u 1661/62–1730) oli Hollandi taimejoonistaja ja maalikunstnik, kes sündis Amersfoortis ja keda õpetas isa. Naistele kunstihariduse andmine ei olnud tema ajal tavaline, kuid Withoos sai maalikunstnikuna tuntuks eelkõige tänu taimepiltidele.
Ta oli üks paljudest kunstnikest, kes maalis kunstikollektsionääri ja aiandushuvilise Agnes Blocki tellimusel tema Vijverhofi aedades leiduvaid taimi. 1687. aastal jäädvustas ta maalil esimese Euroopas kasvatatud ananassi.
Johanna Helena Herolt-Graff
Johanna Helena Herolt (1668–1723) oli 18. sajandi Saksa taimemaalija, kes sai vajalikud oskused oma emalt Maria Sibylla Merianilt.
Ta on tuntud oma ema loomingule sarnaste lille- ja taimemaalide poolest. Herolt ja tema ema avaldasid ühiselt arvukalt töid, sh eriti populaarseks osutunud „Suriname putukad“. Tema maale iseloomustavad erksad, rikkalikud värvid pärgamendi kahvatubeežil foonil. Ta teadis, kuidas seada taimi maksimaalse mõju saavutamiseks.
Augusta Innes Withers
Augusta Hanna Elizabeth Innes Withers (1792–1877) oli inglise looduslooillustraator, kelle tuntuimaks tööks on koos Sarah Drake'iga loodud illustratsioonid loodusuurija James Batemani teosele „The Orchidaceae of Mexico and Guatemala“.
Ta nimetati kuninganna Adelaide'i ja kuninganna Victoria lillemaalikunstnikuks ning ta valmistas illustratsioone erinevatele väljaannetele, sealhulgas John Lindley ajakirjale „Pomological Magazine“.
Sarah Anne Drake
Sarah Anne Drake (1803–1857) oli inglise taimemaalija, kes on tuntud koostöö poolest John Lindley ja Augusta Innes Withersiga.
Ta on loonud üle 1000 illustratsiooni sellistele väljaannetele nagu S. Edwardsi ajakiri „Botanical Register“, James Batemani „Orchidaceae of Mexico and Guatemala“, Nathaniel Wallichi „Plantae Asiaticae Rariores“ ja John Forbes Royle'i „Illustrations of the Botany and Other Branches of the Natural History of the Himalayan Mountains“.
Tema karjäär lõppes 1847. aastal, kui „Botanical Register“ oma tegevuse lõpetas, ja kunstnik naasis Norfolki, kus hoolitses eakate sugulaste eest.
Elisa-Honorine Champin
Elisa-Honorine Champin oli Prantsuse akvarellist ja litograaf, kes on tuntud oma lille- ning puu- ja köögiviljamaalide poolest.
Esialgu (1833–1836) korraldas ta näitusi oma neiupõlvenime Pitet' all. Pärast abiellumist Prantsuse maalikunstniku Jean-Jacques Champiniga 1837. aastal hakkas ta kasutama mehe nime. Ta kujundas Le Jardin Potager'le köögiviljaplakateid, mida trükkis Lemercier & Cie ja mida kasutati seemneid müüva ettevõtte Vilmorin-Andrieux reklaamiks.
Frances Elizabeth Tripp
Frances Elizabeth Tripp (1832–1890) oli Inglise botaanik, botaaniline illustraator, filantroop ja kirjanik. Ta oli kaheköitelise teose „British Mosses, their homes, aspects, structures and uses“ autor, mis avaldati esmakordselt 1868. aastal ning mille illustreeris Tripp ja koloreeris Benjamin Fawcett.
Tripp sai oma vanaemalt suure pärandi ja kasutas seda teadusuuringuteks ja heategevuseks, sealhulgas sotsiaalset reformi ja National Trusti loomist edendava Kyrle'i Seltsi toetamiseks.
Ta suri 1890. aastal Londonis südameinfarkti.
