Näitus
Jean Monnet sündis 1888. aastal ja tegutses selle nimel, et eurooplasi ühendada. Tänapäeval peetakse teda Euroopa integratsiooni ajaloo keskseks kujuks. Ta oli alguses tegev oma perekonna konjakiäris, kuid hakkas peagi osalema Esimese maailmasõja liitlaste koostööorganisatsioonides. Ta valiti Rahvasteliidu asepeasekretäriks ja seejärel töötas ta rahvusvahelises panganduses. 1940. aastal, Teise maailmasõja alguses, tegi Monnet ettepaneku luua Prantsusmaa ja Suurbritannia liit, et kahe riigi koostöös natsid alistada. Kuigi see plaan ei õnnestunud, jätkas Monnet võitlust demokraatia eest ja temast sai Washingtonis USA nn võiduprogrammi juht.
Pärast 1945. aastat oli Monnet Prantsusmaa riigiasutuse Commissariat général du Plan (üldplaneerimiskomitee) juht. Ta oli veendunud, et Prantsusmaa saab olla jõukas ja turvaline ainult juhul, kui Euroopa riigid majanduslikult üksteisega ühtlustuvad. Külma sõjaga kiiresti jahenevas õhkkonnas teadis ta, et ainus viis Euroopa partnerite tõelise solidaarsuse saavutamiseks on luua toimiv Euroopa ühendus, kus otsustava tähtsusega majandussektorid on sügavuti läbi põimunud. Nn Monnet’ meetodi kohaselt tuli riikidel üksteisele läheneda väikeste sammudega ja kanda suveräänsus üle riikideülestele organitele. Selleks läks vaja väsimatut veenmist, ühiste huvide otsinguid ja head organiseerimisoskust.
- aastal tegi Monnet Prantsusmaa välisministrile Robert Schumanile ettepaneku viia Lääne-Euroopa riikide söe- ja terasetööstused ühise korra ja juhtimise alla – asutada nn ülemamet (Haute Autorité), et neid strateegiliselt tähtsaid sektoreid otse ja sõltumatult hallata. Kõigi ühistes huvides tegutsedes sai ülemamet tõepoolest riikide omahuvidest võitu. Jõuti arusaamisele, et söe ja terase jagamine teeks uue Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise sõja mõeldamatuks ja materiaalselt võimatuks ning hoiaks ära sõjaõuduste kordumise Euroopas. See unistus sai Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) loomisega 1951. aastal teoks ja oli Monnet’ jaoks samm Euroopa Ühendriikide suunas.
Jean Monnet sai Luxembourgis ESTÜ Ülemameti esimeseks presidendiks. Ta oli ka kindlalt veendunud Euroopa kaitseühenduse loomise vajaduses. See omakorda pidi uue poliitilise korralduse raames looma Euroopa sõjaväe. Kaitseprojekt aga luhtus, sest Prantsusmaa kartis riiklikku suveräänsust kaotada. Seepeale lahkus Monnet ametist, kuid jätkas oma võitlust, asutades 1955. aastal Euroopa Ühendriikide tegevuskomitee. Komitee, millesse kuulus mõjukaid poliitikuid ja ametiühingujuhte, tegi üle 20 aasta lobitööd, et saavutada konkreetseid eesmärke Euroopa ühenduseni jõudmiseks. Monnet andis tõuke Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) loomiseks, ta toetas ka Ühendkuningriigi liitumist Euroopa ühendustega ning Euroopa ühisraha loomist. Samuti toetas ta 1974. aastal teoks saanud Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide nõukogu (Euroopa Ülemkogu) loomist, mis pidi tooma Euroopa juhid üksteisele lähemale ja teenima kõigi Euroopa kodanike hüvangut. Jean Monnet suri 1979. aastal, mõni kuu enne esimesi Euroopa Parlamendi valimisi, mille korraldamise eest ta ise oli seisnud.
