Näitus
Euroopa Liit siseneb uude aastatuhandesse. Euroopa Parlamenti külastavad üha uued inimesed, kes võtavad sõna ELi ja ka muude piirkondade elanikke mõjutavate suurte muutuste kohta, alates Euroopa Liidu laienemisest kuni inimõiguste kaitsmiseni üle kogu maailma.
14. märts 2001: Anna Lindh
2001. aastal, kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik oli Rootsi, pidas täiskogul kõne nõukogu eesistuja Anna Lindh. Lindh sai laiemalt tuntuks tänu sellele, et tal õnnestus diplomaatilisel teel ära hoida kodusõja puhkemine Põhja-Makedoonias (tol ajal endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik). 2003. aastal rünnati teda Stockholmi kaubanduskeskuses ja ta suri saadud vigastustesse.
... Tööhõive ja heaolu on Euroopa kodanike jaoks kõige olulisemad teemad. Kui meie töö ebaõnnestub, seisame liidus lisaks suurenevale töötusele, ksenofoobiale ja ühiskonna lõhenemisele silmitsi ka usalduskriisiga.
Anna Lindh, 14. märts 2001
Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu
3. septembril 2003 esitles Euroopa tuleviku konvendi president Valéry Giscard d’Estaing parlamendile Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu.
Me oleme seemned mulda pannud ja see on kevadel kõige olulisem töö. Me loodame, et nendest seemnetest kasvab tõeline Euroopa rahvas, Euroopa demos.
Valéry Giscard d’Estaing
2003. aasta Sahharovi auhind: Kofi Annan ja ÜRO töötajad
Parlamendi president Pat Cox andis ÜRO peasekretärile Kofi Annanile üle 2003. aasta Sahharovi auhinna.
Euroopa on oma pika ajaloo jooksul näinud palju sõdu, türanniat ja kohutavaid kannatusi. Aga eurooplased on asendanud kõik selle lootusrikka tulevikuga. Te olete valinud rahu tee mitmepoolsuse kaudu. Euroopa Liit on praegu sallivuse, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö majakas.
Kofi Annan, 29. jaanuar 2004
2004. aasta laienemine
1. mail 2004 toimus suurim laienemine Euroopa Liidu ajaloos. Liiduga liitus kümme uut riiki: Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.
26. september 2006: Ellen Johnson Sirleaf
Parlamendi täiskogul pidas kõne Libeeria Vabariigi president Ellen Johnson Sirleaf. Ta rääkis pingutustest, mida Libeerias tehakse, et „ehitada turbulentse mineviku sütele uus lootusrikka tulevikuga riik“.
Esimene LUXi publikuauhind
Alates 2007. aastast on Euroopa kinopubliku auhinnaga LUX tunnustatud Euroopa filme, mis juhivad tähelepanu kaasaja poliitilistele ja sotsiaalsetele probleemidele ning käsitlevad Euroopa identiteeti ja väärtusi. Esimene LUXi publikuauhind anti Strasbourgis toimunud tseremoonial üle 24. oktoobril 2007. Auhinna sai Fatih Akini film „Auf der anderen Seite“ („Taeva äärel“).
ELi põhiõiguste harta
12. detsembril 2007 allkirjastati Euroopa Parlamendis ELi põhiõiguste harta.
50 aastat Euroopa Parlamenti
12. märtsil 2008 tähistati Strasbourgis 50 aasta möödumist Euroopa Parlamendi sünnist.
24. september 2008: patriarh Bartolomeus I
Parlamendi täiskogul pidas kõne Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus I. Ta märkis:
Siin, Euroopa Parlamendi üldkogu saalis ... olete tunnistanud kultuuridevahelise dialoogi tähtsust, seda eriti ajal, mil Euroopa riikides toimuvad suured ühiskondlikud muutused.
8. oktoober 2008: Íngrid Betancourt
Inimõiguste ülddeklaratsiooni allkirjastamisest möödus 2008. aastal 60 aastat. 8. oktoobril pidas parlamendi täiskogul emotsionaalse kõne Colombia poliitik ja korruptsioonivastane aktivist Íngrid Betancourt. Ta kirjeldas kõnes enda röövimist ja toonitas, et maailmale on väga vaja, et Euroopa võtaks maailmas toimuva kohta sõna.
20 aastat Sahharovi auhinda
2008. aasta detsembris möödus 20 aastat esimese Sahharovi auhinna väljaandmisest. 17. detsembril 2008 anti järjekordne auhind üle Hu Jiale, kelle tegevus aktivistina tõmbas maailma tähelepanu Tiananmeni väljaku veresaunale, aidsiprobleemidele ja inimõiguste rikkumistele Hiinas.
Tseremoonial osales ka Andrei Sahharovi lesk Jelena Bonner.
Kui inimõigused on ohus, ei tohi inimesed sellega mingil juhul leppida, ... sest see ohustaks me tsivilisatsiooni tulevikku.
Jelena Bonner, 17. detsember 2008