Euroopa vormimine
Mis on toimunud pärast 2019. aasta valimisi?
Millised muutused on Euroopas aset leidnud?
Millised muutused on Euroopas aset leidnud?
Pärast viimaseid valimisi on EL ja tema partnerid puutunud kokku paljude raskustega alates COVID-19 pandeemiast kuni maailmas puhkenud konfliktideni, sealhulgas ELi piiril toimuva Ukraina sõjaga.
Euroopa Parlament on Ukrainat toetanud alates hetkest, mil Venemaa 2022. aastal oma ebaseaduslikku täiemahulist sissetungi alustas.
Euroopa Liidu arengu soodustamiseks investeeritakse taasterahastu „Next Generation EU“ vahenditest pandeemiast taastumisse enam kui 800 miljardit eurot. Euroopa Liidul on ka muid programme, millega toetatakse näiteks teadustegevust („Euroopa horisont“), investeeringuid („InvestEU“), õpirännet („Erasmus+“) ja tervishoidu („EL tervise heaks“).
Kliimamuutuste vastu võitlemiseks on parlament võtnud vastu Euroopa kliimamääruse, mis kohustab ELi viima kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2050. aastaks nulli. Ühtlasi kiitis parlament heaks ühekordselt kasutatavate plasttoodete keelu, nii et alates 2021. aastast ei tohi plastist taldrikuid, söögiriistu, kõrsi, õhupallivarsi ega vatitikke ELi liikmesriikides turule lasta.
Samuti on tugevdatud tarbijakaitset. Praegu kehtiva ELi isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatakse liidus ja sellest väljaspool asuvates ettevõtetes töödeldavate isikuandmete kaitse. Digiturgude määrusega kehtestatakse platvormidele selged reeglid, et takistada neid seadmast ettevõtetele ja tarbijatele ebaõiglasi tingimusi. Digiteenuste määruse eesmärk on aga kaitsta kasutajaid kahjuliku ja ebaseadusliku sisu eest ning luua turvalisemad internetipõhised kauplemiskohad ja läbipaistvad platvormid.
Märkimata ei saa jätta ka seda, et parlament võttis esimesena maailmas vastu tervikliku tehisintellekti käsitleva õigusakti. Sellega sätestati reeglid suurtele ja võimsatele tehisintellektimudelitele, et ennetada liitu mõjutada võivaid süsteemseid riske ning kaitsta kodanikke ja demokraatiat tehnoloogia kuritarvitamise eest ametiasutustes.