Euroopa vormimine
Kodanike hääle esiletõus 1980-ndatel
Euroopa projekti laiendamine
Euroopa projekti laiendamine
1980-ndatel liitusid Euroopa ühendustega uued riigid ja käivitati ühisturg. Välissuhted olid külma sõja tõttu jätkuvalt jahedad. Millised probleemid valmistasid muret Euroopa kodanikele?
1984: tugevam parlament Euroopa kodanike heaks
1984. aastal andsid valimistel oma hääle kümne liikmesriigi, sealhulgas 1981. aastal liitunud Kreeka kodanikud.
ELi kodanike hääl mõjutas sellest hetkest ka ühenduste rahastust – nimelt oli nüüd Euroopa Parlamendi pädevuses otsustada ka ühenduste eelarve üle.
Valimiste eel koostasid parlamendiliikmed eesotsas järeleandmatu föderalisti Altiero Spinelliga põhiseaduse eelnõu eesmärgiga reformida Euroopa ühenduste institutsioone ja tuua need kodanikele lähemale. Kuigi liikmesriigid otsustasid jätta eelnõu vastu võtmata, näitas see parlamendi pühendumust muuta Euroopa ühendused veelgi demokraatlikumaks.
1989: laienemine Vahemeremaadesse
1989. aasta valimistel osalesid ka vahepeal Euroopa ühendustega liitunud Hispaania ja Portugali kodanikud.
Lõuna-Euroopa riikide lisandumisega suurenes Euroopa Ühenduse riikide piirkondlik ebavõrdsus. Probleemi lahendamiseks töötati välja ühtekuuluvuspoliitika. Euroopa Ühenduste poliitikasse lõimiti vaestele piirkondadele keskendunud struktuurifondid, suunatud investeeringud ja mitmeaastased tööprogrammid.
Euroopa Ühendus pidi rinda pistma paljude tõsiste keskkonnakatastroofide, sealhulgas Tšornobõli tuumakatastroofi, murettekitava õhu- ja veesaaste ning tekkinud osooniaukudega. Rahva teadlikkus keskkonnaohtudest kasvas ning tähelepanu koondus vajadusele töötada välja Euroopa tasandi keskkonnapoliitika. Sellest tulenevalt tõusis Euroopas ka roheliste erakondade populaarsus.
Katsumustest hoolimata Euroopa integratsiooniprotsess jätkus. 1986. aastal võeti vastu ühtne Euroopa akt, millega loodi ühisturg – ühenduste sisesed kaubandustõkked kõrvaldati ja nõuded ühtsustati. Kasutusele võeti koostöömenetlus ja nõusolekumenetlus, millega parlament sai seadusandluses tegeliku kaasarääkimisõiguse.
Neil aastail sai hoo sisse Erasmuse programm, mille akadeemilistest ja kutsealastest koolitusvõimalustest oli 2022. aastaks osa võtnud ligi 13 miljonit osalejat.
1988. aastal hakkas Euroopa Parlament andma välja Sahharovi mõttevabaduse auhinda. Demokraatia ja väljendusvabaduse kaitsmise eest seisev parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga üksikisikute, ühenduste või organisatsioonide silmapaistvat tegevust inimõiguste kaitsel. Auhinna esimesed laureaadid olid Nelson Mandela ja Anatoli Martšenko (postuumselt).