Euroopa vormimine
Euroopa piiri nihutamine 1990-ndatel
Tulevik muutunud Euroopas
Tulevik muutunud Euroopas
1990-ndatel jätkus piirideta Euroopa väljakujunemine: liitusid uued riigid, käivitati ühtne turg, tekkis võimalus vabalt reisida ja kasutusele võeti euro. Kuidas reageerisid sellele valijad?
1994: uue aluslepinguga uus Euroopa
Euroopa Liiduga piirnev maailm oli pärast viimaseid valimisi tundmatuseni muutunud. Saksamaa oli nüüdseks taasühinenud, Jugoslaavia lagunemine tekitas aga pingeid, mis eskaleerusid terve järgmise aastakümne vältavaks sõjaks.
Ida-Saksamaal loodud kodanikuühiskonna organisatsioonide rahumeelsed meeleavaldused ja protestimarsid aitasid kaasa 9. novembril 1989. aastal toimunud Berliini müüri langemisele. Rahumeelne revolutsioon kumab läbi paljudest toonastest sündmustest: Solidarność Poolas, nn Pan-Euroopa piknik Ungaris, sametrevolutsioon Tšehhoslovakkias ja Balti kett. Teisest küljest leidis Rumeenias 1989. aastal aset vägivaldne detsembrirevolutsioon. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kodanikud tulid tänavatele, et võidelda rahumeelselt ja ühiselt demokraatia, liikumisvabaduse ja õigusriigi nimel.
ELis jätkus samal ajal integratsioon. Oluline sündmus oli Maastrichti lepingu sõlmimine, millega nähti ette selged reeglid tulevasele ühisrahale ning välis- ja julgeolekupoliitikale ning tõhustatud koostöö justiits- ja siseküsimustes. Tänu kaasotsustamismenetluse kasutuselevõtule sai parlament otsustusprotsessis veelgi suurema rolli. Ühtlasi olenes Euroopa Komisjoni ametissenimetamine nüüd Euroopa Parlamendi heakskiidust.
1993. aastal lõid 12 liikmesriiki ühtse turu, millega tagati kogu ELi territooriumil inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Praeguseks on sellega liitunud kõik 27 ELi liikmesriiki ning Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
ELi kodanikud said esimest korda anda oma hääle elukohariigis sõltumata sellest, kas neil oli selle riigi kodakondsus. Rahvale antud võimalus kasutada oma demokraatlikke õigusi mistahes Euroopa Liidu riigis oli märgiline samm tõelise Euroopa demokraatia suunas.
1999: piirideta Euroopa
Esimest korda osalesid Euroopa Parlamendi valimistel Austria, Soome ja Rootsi kodanikud.
1999. aasta märtsis astus Euroopa Komisjon eesotsas presidendi Jacques Santeriga Euroopa Parlamendi avaldatud surve tõttu tagasi.
1999. aasta mais jõustus Amsterdami leping, millega lihtsustati kaasotsustamismenetluse rakendamist ja laiendati selle kohaldamisala. Tänu sellele sai parlamendist mitmes valdkonnas kaasseadusandja koos nõukoguga. Samal ajal hakkas lähenema laienemine Ida-Euroopasse.
1995. aastal jõustus seitsmes riigis – Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Luksemburgis, Madalmaades, Portugalis ja Hispaanias – Schengeni leping. Nende riikide vahel oli nüüd võimalik reisida ilma igasuguse passikontrollita.
Valimistel hääletanute jaoks oli kõige olulisem valdkond tööhõive, kuid tähelepanu pöörati ka uimastite ja kuritegevuse vastasele võitlusele ning keskkonna- ja tarbijapoliitikale. Ühtlasi tõi rahvas murena välja Kosovo sõda.