Näitus
Euroopa Parlament on tähtis kodanikuühiskonna esindatuse koht. Parlament arendas kiiresti välja avatud ruumi dialoogiks kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et vältida kujundatavas Euroopas demokraatia puudujääki.
Parlament aitab seeläbi kaasa avaliku ruumi tekkimisele Euroopas. Avalikud kuulamised olid algselt kavandatud selleks, et teavitada parlamendiliikmeid ühiskonna vajadustest ja ootustest, kuid need aitasid ka parandada parlamendiliikmete teadmisi. Avalikel kuulamistel on oma osa ka meediaarutelus, pakkudes kodanikuühiskonna esindajatele platvormi, kus end kuuldavaks teha.
Aja jooksul on parlament välja töötanud ka muid kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega suhtlemiseks mõeldud detsentraliseeritud teabevahetusviise. Üheks näiteks on kodanike foorumid, mis võimaldavad luua kontakti riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega. Seejärel asutas parlament Kodanike agoraa, mille eesmärk oli luua konsulteerimise ja dialoogi foorum organiseerunud kodanikuühiskonna eri osalejate vahel. Parlament aitas aktiivselt kaasa Euroopa tuleviku konvendi tööle 2000. aastate alguses. Tekstis, millest hiljem sai Lissaboni leping, võttis parlament taas arvesse kodanikuühiskonna, eriti noorte väljendatud seisukohti.
- ja 2022. aastal oli parlamendil ühiskonnaga suhtlemises taas juhtiv roll. Parlament võõrustas Strasbourgis Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu istungeid, mis oli enneolematu osalusdemokraatia väljendus. See võimaldas kõigil Euroopa kodanikel, kodanikuühiskonna esindajatel ja valitsusvälistel organisatsioonidel väljendada oma seisukohti Euroopa Liidu prioriteetide ja tema ees seisvate mureküsimuste kohta.
Euroopa Parlament – 70 aastat toimivat Euroopa demokraatiat
70 aastat tagasi peeti Strasbourgis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassamblee esimene istung, millest sai alguse meile tuttav Euroopa Parlament.