Näitus
Euroopa Parlamendi jaoks põhineb ühtse Euroopa ehitamine põhiväärtustel ja põhimõtetel, mis ühendavad riike ja rahvaid: inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi ja põhiõiguste, eriti vähemuste põhiõiguste austamine.
Juba enne 1979. aasta parlamendivalimisi kaitses parlament oma volituste rakendamisel põhiõigusi. Euroopa Parlamendi liikmed kinnitasid seeläbi oma poliitilist eesmärki ehitada ühtne Euroopa. Juba 30 aastat peab parlament igal aastal arutelu põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus ja võtab vastu selleteemalise resolutsiooni.
Parlamendiliikmed on alati nõudnud, et Euroopa Liit kodifitseeriks kodanike õigused, ja nad usuvad, et kõigile on oluline teada, millised on neile tagatud põhiõigused ja -vabadused. Seetõttu nõuavad nad, et õiguskaitsevahendid peaksid võimaldama osutada õiguste võimalikule rikkumisele.
Nii oli 2000. aastate alguses parlamendi esindajatel Euroopa Liidu põhiõiguste harta koostamisel juhtiv roll. Parlamendiliikmed töötasid siis esimest korda koos liikmesriikide parlamentide liikmete, riigipeade ja valitsusjuhtide esindajate ning Euroopa Komisjoniga, et koostada põhiseaduslikku laadi tekst.
Sellest koostööst sündis põhiõiguste harta. Selles loetletakse üles kõik ühised väärtused ja õigused, mis tuginevad järgmistele tähtsaimatele põhimõtetele: inimväärikus, põhivabadused, võrdsus inimeste vahel, solidaarsus, kodakondsus ja õiglus, demokraatia ja õigusriik.
Hiljem, olles mures demokraatia ja ELi väärtuste järkjärgulise nõrgenemise pärast mõnes liikmesriigis, toetas parlament sanktsioonide kehtestamist. Samuti moodustas parlament Euroopa Liidu demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma.