Näitus
Kui Euroopa Parlament Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) raames loodi, oli selle roll põhiliselt konsulteeriv. Aastatega on parlament institutsionaalset tasakaalu ja kontrollimehhanisme muutes oma eelarvepädevust ja seadusandlikke volitusi kasvatanud.
Parlamendiliikmed otsustasid juba varakult koonduda vastavalt oma ideoloogilistele veendumustele riikidevahelistesse fraktsioonidesse. Tasapisi hakkasid fraktsioonid täitma parlamendi tegevussuutlikuse seisukohast olulisi ülesandeid.
Kui parlamenti 1979. aastal otsestel ja üldistel valimistel valiti, tugines see oma demokraatlikule legitiimsusele, võimele leida oma koht institutsioonina ja kaalutlusvabadusele, et suurendada oma võimu ja laiendada sekkumisvaldkondi.
Euroopa integratsiooni ja aluslepingute arengu edenedes mitmekesistasid parlamendiliikmed oma tegevust, et muuta parlament oluliseks poliitiliseks osalejaks. Nad tõukasid tagant ka institutsioonilisi reforme. Tänapäeval osaleb parlament aktiivselt õigusaktide väljatöötamises, eelarvemenetluses ja Euroopa Liidu poliitika kujundamises.
Kuula taskuhäälingut
Euroopa Parlament tähistab 70 aastat toimivat demokraatiat - alates esimesest assambleest 1952. aastal kuni praeguste keeruliste aegadeni.