- Näitus: Saksamaa taasühinemine
- Euroopa Parlament ja Saksamaa taasühinemisega seotud probleemid
Saksamaa võimalik taasühinemine oli Euroopa Parlamendi liikmete silmis ajalooline võimalus ületada lõplikult Euroopa lõhestatus, tugevdada poliitilist tasakaalu, edendada lepitus- ja rahuprotsessi, suurendada Euroopa rahvaste koostööd ning tugevdada demokraatiat ja mitmekesisust terves Euroopas. Euroopa Ülemkogu püüdis Saksamaa küsimuses mitu kuud kokkuleppele jõuda. Samal ajal nõudis Euroopa Parlament aga pidevalt, et Saksamaa taasühinemine tugevdaks Euroopa Ühendust. Sellest pidi saama poliitiline ühendus, mille pädevus hõlmaks kõiki valdkondi, sealhulgas ka välis- ja julgeolekupoliitikat. 1990. aasta jaanuaris kinnitas Euroopa Komisjoni president Jacques Delors oma kõnes parlamendiliikmetele, et kui Saksa DV seda soovib, võetakse ta Euroopa Ühendusse vastu.
- veebruaril 1990. aastal moodustas Euroopa Parlament ajutise komisjoni, millele anti ülesandeks uurida Saksamaa taasühinemise mõju Euroopa Ühendusele. Raportööriks määrati parlamendi Ühendkuningriigist pärit liige Alan John Donnelly, kes hakkas kiiresti prioriteete ja edasisi samme välja töötama. Kahe Saksamaa vahel toimusid tihedas koostöös lääneliitlastega läbirääkimised taasühinemise poliitilistes ning majandust ja rahandust puudutavates küsimustes. Taasühinemise kuupäevaks valiti 3. oktoober 1990. Euroopa Parlamendis arutleti selle teema üle üheksa kuud peamiselt sellega tegelevas ajutises komisjonis.
Ajutise komisjoni kakskümmend liiget, kelle seas oli kolm endist välisministrit, keskendusid eelkõige Saksamaa taasühinemise tingimustele ja võimalikele tagajärgedele, mida see võis kaasa tuua ühenduse institutsioonidele. Ajutine komisjon uuris muu hulgas ka seda, kas tuleks muuta Euroopa aluslepinguid. Samuti käsitleti Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa DV Euroopa Ühendusega liitumise eelarvelisi ja rahanduslikke mõjusid. Lisaks pööras ajutine komisjon erilist tähelepanu Saksa DV kaubanduskohustustele ja tagajärgedele, mida taasühinemine tooks kaasa sõjalistele ühendustele. Ajutine komisjon küsis nõu ka parlamendi alalistelt komisjonidelt, et hinnata paremini taasühinemise mõju Euroopa Ühenduse tegevusvaldkondadele ja ühistele poliitikavaldkondadele.
Euroopa Parlamendi liikmed ei jäänud ootama ajutise komisjoni töö lõplikke tulemusi, vaid võtsid nii 1990. aasta aprillis, juulis kui ka oktoobris vastu mitmeid olulisi resolutsioone taasühinemist puudutavate ühenduse seisukohtade asjus, samuti selle kohta, kuidas võiks taasühinemine mõjutada ühenduse toimimist. Nendes resolutsioonides väljendas Euroopa Parlament arvamust, et taasühinenud Saksamaa peab muutma ühenduse poliitiliselt ja majanduslikult tugevamaks, hoogustama endise Saksa DV ja Euroopa Ühenduse majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist arengut ning kujunema kasulikuks lüliks Euroopa Ühenduse ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel.